• Terviseradu
    arendavad
  • Merko logo
  • Eesti Energia logo
  • Swedbank logo

Eesti Terviserajad: kanna rattaga või rulluiskudega sõites kiivrit!

SA Eesti Terviserajad kutsub jalgrattureid ja rulluisutajad kandma kiivrit, mis võib õnnetuse korral päästa elu. Septembris korraldab sihtasutus koostöös Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveametiga terviseradadel üle Eesti aktsioone, kus jagatakse jalgrattaga või rulluiskudel liiklejatele ohutuse tagamiseks kiivreid.

Eesti Terviserajad SA tegevjuht Alo Lõoke sõnas, et kiivri kasutamine rattaga sõites peaks olema sama elementaare kui turvavöö kinnitamine autos. „Õnnetusi kahjuks ikka juhtub ning on igati mõistlik end ise tagajärgede eest kaitsta, seda nii kodutänaval kui ka suurematel teedel sõites. Siin tulebki appi kiiver, mis võib päästa rasketest peavigastustest või päästa elu,” selgitas Lõoke.

Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Darja Lukašenko-Tšistotini sõnul on selle aasta vältel juhtunud jalgratturi osalusel 282 liiklusõnnetust, kus on hukkunud neli inimest. “Kogu eelmise aasta jooksul toimus jalgratturitega õnnetusi 267 ehk et õnnetuste arv näitab kahjuks kasvutrendi,“ tõdes Lukašenko-Tšistotin. „Umbes pooled juhtumitest on seotud kukkumisega, kus teekonaruste, kivide või okste tõttu kaotatakse kontroll ratta üle. Samuti esineb ka lihtsalt otsasõite, millest võib järeldada, et sõitmise ajal on tegeletud kõrvaliste tegevustega,“ lisas ta.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe hinnangul näitab igapäevane liikluspilt, et inimesed kasutavad aina enam kergliiklusteid ja jalgrattaid. „Paraku seal, kus on palju inimesi, juhtuvad ka õnnetused. Kuigi seaduse järgi on kiiver kohustuslik ainult alla 16aastastele, soovitame meie seda siiski kanda kõikidel ratturitel ja ka tõukerattaga sõitjatel, sest vaid nii saab õnnetuse juhtudes oma kõige õrnemat, ent tarvilikumat kehaosa maksimaalselt kaitsta. Peale turvalisuse on kiivri kandmine ka väga väärtuslik eeskuju kõikidele pisikestele liiklejatele,“ rõhutas Kullamäe. Lisaks kiivri kandmisele tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et jalgrattad oleks varustatud vastavate helkurite, tulede ja signaalkellaga.

Septembrikuiste terviseradadel kiivrite jagamise aktsioonide aeg ja koht on juhuslik, et kohtuda just nendega, kes kiivrit päriselt ei kanna. „Loodan, et  järgmisel korral rajale tulles on neil kiiver peas,“ sõnas Eesti Terviserajad SA tegevjuht Alo Lõoke. Alates 2018. aastast toimunud aktsioonidel on välja jagatud enam kui 300 kiivrit. Vaata ka ekspertide videoid kiivri kandmise vajalikkusest ja igapäevasest kokkupuutest kiivri kasutamisega: https://terviserajad.ee/videos/ohutus/.

Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Terviseradadest saanud suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutavaid terviseradasid, mida külastatakse hinnanguliselt 5,5 miljonit korda aastas ning mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Lisaks on mitmetes hoonetes – koolid, kontorid, lasteaiad, haiglad – maha märgitud 78 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese.

 

Lisainformatsioon

Alo Lõoke

Eesti Terviserajad SA tegevjuht

Tel. 52 53 801

 

Fotod: Kiivrite jagamise aktsioon eelmisel aastal

Tallinnasse rajati viis uudset jalgratta remondipunkti

Sel nädalal rajas Eesti Terviserajad SA Tallinna viiele terviserajale Eestis ainulaadsed iseteeninduslikud remondipunktid jalgratastele, kus saab pumbata rehve, kohendada sõiduvahendi sadulat ning sättida ratas sõidukorda.

Iseteeninduslikud remondipunktid jalgratastele asuvad Tallinnas Järve-Tartu-Viljandi mnt kergliiklusteel (Liivametsa tn parklas), Hiiu Rimi juures jõulinnakus kergliiklustee kõrval, Nõmme-Haabersti kergliiklusteel (Tähetorni parklas), Pae pargis  ja Pirita Spordikeskuse juures terviseraja alguses, viimane neist valmib lähipäevil. Remondipunktide kasutamine on kõigile tasuta.

Eestis esimestes, aga mujal Euroopas juba üsna laialt levinud remondipunktides on universaalse pumbaotsikuga pump koos manomeetriga ning erisugused võtmed, võtmekomplektid, kruvikeerajad ja kummiheeblid ratta korrastamiseks.

Eesti Terviserajad SA tegevjuhi Alo Lõokese sõnul on ratturite hulk tänavatel ja liikumisradadel aasta-aastalt kasvanud. Aga nagu iga liikumisvahend, vajab ka ratast aeg-ajalt hoolt. „Kõigis kodudes ei ole ratta töökorda seadmiseks vajalikke mutrivõtmeid, tööriistu või õige otsikuga pumpa. Teinekord jääb tööriistade puudusel aga ratas hoopis seisma. Remondipunktis saab iga üks enda ja miks mitte ka pereliikmete jalgrattad enne terviserajale suundumist üle vaadata ja töökorda seada. Kui vähemalt mõni praegu panipaigas tolmukoguv jalgratas remondipunkti abil uuesti sõidukorda ja rajale saab, oleme eesmärgi täitnud,“ lisas Lõoke.

Kolm viiest paigaldatud remondipunktist asuvad Nõmme linnaosas ning kergliiklusteed on Nõmme linnaosavanema Grete Šillise sõnul piirkonnas tihedas kasutuses. „Enam ei pea tühjenenud rehvi tõttu sõit varakult lõppema ja saab vähemalt remonditöökotta mugavamalt jõudmiseks ajutiselt rehvi uuesti rõhku täis pumbata. Viljandi mnt ja Kitsarööpa kergliiklustee äärde paigaldatud hoolduspunktid on väga praktilised. Täis saab pumbata jalgratta, lapsevankri või rulaatori rehvid. Lisaks on võimalik ka erinevate võtmetega teha pisiremonti, näiteks kinni keerata logisev pedaal või kohendada pidureid,” lisas Šillis.

Sel sügisel seati remondipunktid jalgratastele üles Tallinnasse, kuid tulevikus võiks selliseid punkte leida ka terviseradade ja kergliiklusteede äärest üle Eesti. „Omavalitsused, koolid, ülikoolid ja ka ettevõtted võiksid samuti kaaluda iseteeninduslike remondipunktide ülesseadmist. Ehk ergutaks „teen-oma-ratta-ise-korda“ punktide rajamine koolide juurde noori rohkem rattaga sõitma, mis parandaks omakorda nende liikumisharjumusi?“ Samuti võiks Lõokese arvates remondipunkte rajada populaarsemate rattateede äärde igapäevaselt tööle-koju rattaga liiklejate jaoks. „Teadmine, et vajadusel saan tee peal rattakumme pumbata või pisiremonttöid teha, võiks julgustada inimesi auto asemel rattaga tööle sõitma,“ avaldas ta lootust.

Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Terviseradadest saanud suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutavaid terviseradasid, mida hooldab  200-liikmeline rajameistrite meeskond kas vabatahtlikult või koostöös omavalitsusega. Lisaks on mitmetes hoonetes – koolid, kontorid, lasteaiad, haiglad – maha märgitud 78 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese.

 

Lisainformatsioon

Alo Lõoke

Eesti Terviserajad SA tegevjuht

Tel. 52 53 801

ETR 15 läbi video. Vaata, mida räägivad asutajad ja toetajad!

Kas sina tead, miks on aktiivne ja tervist toetav eluviis tähtis? Ehk oled kuulnud, et liikumine aitab toime tulla stressiga ja toodab õnnehormoone? Või et regulaarne tervisesport aitab kaasa pikemale elueale?

Sel suvel tähistavad Eesti Terviserajad 15. tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on pühendunud meeskond rajanud enam kui 1100 kilomeetri jagu terviseradasid Narvast Kuressaareni ja põhjarannikust Haanjani – seda ikka selleks, et eestimaalastel oleks kodu lähedal võimalus oma terviseradadel liikuda ja tervise eest paremini hoolt kanda.

Vaata 7. augustil toimunud Facebook Live’i, kus Eesti Terviseradade 15 aastast rääkisid nii liikumise asutajad kui ka tänased eestvedajad. Kuidas said Eesti Terviserajad alguse? Millised radu on kavas rajada tulevikus? Miks peaks regulaarne tervisesport ja liikumine olema iga eestlase jaoks veelgi olulisem ning kuidas saab meist igaüks kasvatada oma tervena elatud aastate arvu? Vestlusi veab Grete Lõbu, küsimustele vastavad Toomas Annus (Merko), Hando Sutter (Eesti Energia), Rait Pallo (Merko), Riho Roopõld (Swedbank), Alo Lõoke, (Eesti Terviserajad), Kaarel Zilmer (Tallinna Üllikool) jt.

Kuidas võrgustik alguse sai? Selle algatajaks oli Toomas Annus, kes räägib algusest ise täpsemalt:

Algatusmeeskonda kuulus ka Kaarel Zilmer, kes on meile abiks tänaseni:

Terviseradade võrgustiku lõid ja arendavad tänaseni kolm toetajat: Merko Ehitus, Eesti Energia ja Swedbank. Nendega käib igapäevaselt tihe koostöö ning igaüht esindab sihtasutuse nõukogus oma esindaja. Vaata, mida nemad räägivad ja mida võrgustiku juures mõtlevad.

Rait Pallo, Eesti Terviserajad SA nõukogu esimees:

Hando Sutter, Eesti Energia juhatuse esimees:

Riho Roopõld, Swedbank juriidilise divisjoni juht:

Näeme rajal! #terviserajad

Eesti Terviseradade eesmärk on tõsta eestlaste tervena elatud aastate arvu

Sihtasutuse Eesti Terviserajad tellitud värskest Kantar Emori uuringust selgus, et 15 aastaga rajatud üle-eestilist terviseradade võrku on teadlikult külastanud kolmandik (34%) Eesti elanikest. Lisaks vastas ligi veerand (23%)küsitletuist, et nad küll külastavad aeg-ajalt terviseradu, kuid ei ole nende kuuluvuses kindlad.

Eesti Terviserajad SA  asutajad – Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia on alates 2005. aastast panustanud terviseradade võrgustiku rajamisse ja inimeste liikumisharjumuste kujundamisse üle 5 miljoni euro. Koguinvesteering koos riigi, omavalitsuste ja fondidega (EL) ulatub  51 miljoni euroni. 15 aasta jooksul on rajatud loodusesse 118 hooldatud terviserada ja erinevatesse hoonetesse 78 siseterviserada.

Kantar Emori juulikuise uuringu tulemuste järgi on terviseradu külastanud kolmandik Eesti elanikest, neist 8% külastab terviseradu mitu korda nädalas ning 9% kord nädalas. 25% vastanuist külastab mõni kord kuus, 15% kord kuus ning 30% vähemalt kord poolaastas. Eesti Terviserajad SA nõukogu esimehe Rait Pallo sõnul teevad tulemused ühtpidi heameelt – terviseradadel kõndijate, jooksjate ja rattaga sõitjate arv on pidevalt kasvamas.

„Samas on ohtralt paranemisruumi nii terviseradade uute kasutajate lisandumises kui ka liikumise regulaarsuses, sest just regulaarne liikumine värskes õhus aitab ennetada haigusi ja püsida tervemana. Kui võrdleme Eesti inimeste tervena elatud aastate hulka teiste Euroopa riikide tulemustega, selgub, et Eesti elanike tervis on Euroopas üks kehvemaid. Kui Eesti mees elab tervena 52,7 aastat, siis eurooplaste seas parima tervisega Rootsi mees 73,7 aastat – erinevus on 21 aastat!“ selgitab Pallo. Nõukogu esimees selgitas, et inimeste tervelt elatud aastate madal osakaal kasvatab märkimisväärselt tervishoiukulusid. „Kuigi eestlaste keskmine vanus näitab kasvutrendi, siis tuleb kahjuks tõdeda, et elule lisanduvad aastad, aga mitte aastatele elu,“ märgib Pallo.

Pallo sõnul on Eesti Terviseradade eesmärk suurendada terviseradade uute kasutajate arvu kolme aastaga vähemalt kolmandiku võrra ning tõsta Eesti inimeste tervena elatud aastate arvu. „Tegemist on ambitsioonika eesmärgiga, mida Eesti Terviserajad päris üksi saavutada ei saa – vaja on kogu ühiskonna, kõigi inimeste panust, aga ka riikliku tuge. Meist igaüks, vanusest hoolimata, võiks leida vähemalt pool tundi päevas värskes õhus või metsarajal liikumiseks,“ lisas ta.

Täna panustab Eesti Terviserajad SA üle Eesti ligi poolesajasse terviseradade ja spordikeskuste arendamise projekti, millest kõige märkimisväärsem on 24 regionaalse tervisespordikeskuse kunstlumetootmise välja arendamine. Tallinnas keskendutakse lähiaastatel peamiselt olemasolevate terviseradade ühendamisele kergliiklusteede kaudu, mille tulemusena saab mugavalt ja turvaliselt terviseradadel liikudes Tallinnale ringi peale teha. Lisaks on plaanis Sütiste terviseraja rajamine ja ühendamine Nõmmega, Nõmme terviseraja rekonstrueerimine ning kunstlumetrasside projekteerimine Nõmmele ning Piritale.

Laste ja noorte sportima innustamiseks jätkab Eesti Terviserajad SA lähiaastatel atraktsioonide nagu rattarajad/pargid, madalseiklusrajad, kelgumäed, jõulinnakud, projekteerimise ja rajamisega. Eesti Terviserajad ei piirdu oma tegevuses vaid õues olevate rajatistega, vaid asutustesse rajatakse rohkesti siseterviseradu. Sel sügisel kasvab viimaste arv märkimisväärselt, kui 50 kooli ja lasteaeda üle Eesti rajatakse uued siserajad.

Sihtasutuse Eesti Terviserajad tellitud Kantar Emori uuringu (osales 1219 inimest) tulemused näitavad, et peamised põhjused terviseradade külastamiseks on soov värskes õhus liikuda, mida mainis kaks kolmandikku terviseradu külastanud inimestest. Sellele järgnevad soov avastada uusi kohti, liikumisega kaasnev hea enesetunne ja argimõtetest puhkamine. Vormis hoidmine ja tervise parandamine on oluline ligi neljandiku terviseradade külastajate jaoks. Tulemused näitavad, et vormis hoidmine on omane alla 24-aastastele ning tervise parandamine just vanemale, üle 75-aastaste sihtrühmale.

Eesti Terviserajad SA on suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutavaid terviseradasid, mida hooldab umbes 200-liikmeline rajameistrite meeskond kas vabatahtlikult või koostöös omavalitsusega. Lisaks on mitmetes hoonetes – koolid, kontorid, lasteaiad, haiglad – maha märgitud 78 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese.

Fotograaf: Marek Metslaid

Võta ette viisteist!

Tule 7.-20. augustil terviseradadele ja tähistame koos Eesti Terviseradade 15. sünnipäeva. Liigume koos 15 km, olgu see siis ühe mõnusa pika või mitme lühikese rattasõidu, jalutuse või jooksuna. Tule oma lemmikrajale või vali hoopis mitu rada!

Liitu sündmusega: https://www.facebook.com/events/298378691606180/

Lähima raja leiad www.terviserajad.ee kodulehelt ning oled lahkesti palutud tegema ka fotosid ja videosid ning lisama hashtagi #terviserajad.

Kõigi osalejate vahel loositakse välja hulganisti #terviserajad auhindu. Kindlasti garanteerime igale osalejale mõnusa äraolemise värskes õhus ilusas looduses just nii pikalt ja nii palju, kui ise ette võtad.

SA Eesti Terviserajad on asutatud 2005. aastal Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia AS-ide poolt. Eesmärgiks on kindlustada enamikule Eestimaa elanikkonnast terviseradade võrgustiku kättesaadavus aastaringseks ja tasuta liikumisharrastuseks. Hetkel on Eestis üle 100 terviseraja ja 78 siseterviserada.

LIVE! Eesti Terviserajad 15

Vaata meie 15. sünnipäeva pressiüritust 7. augustil kl 14-15  https://www.facebook.com/events/1827890304026090/

Kas sina tead, miks on aktiivne ja tervist toetav eluviis tähtis? Ehk oled kuulnud, et liikumine aitab toime tulla stressiga ja toodab õnnehormoone? Või et regulaarne tervisesport aitab kaasa pikemale elueale?

Sel suvel tähistavad Eesti Terviserajad 15. tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on pühendunud meeskond rajanud enam kui 1100 kilomeetri jagu terviseradasid Narvast Kuressaareni ja põhjarannikust Haanjani – seda ikka selleks, et eestimaalastel oleks kodu lähedal võimalus oma terviseradadel liikuda ja tervise eest paremini hoolt kanda.

7. augustil toimuval Facebook Live’l räägivad Eesti Terviseradadest nii liikumise asutajad kui ka tänased eestvedajad. Kuidas said Eesti Terviserajad alguse? Millised radu on kavas rajada tulevikus? Miks peaks regulaarne tervisesport ja liikumine olema iga eestlase jaoks veelgi olulisem ning kuidas saab meist igaüks kasvatada oma tervena elatud aastate arvu? Vestlusi veab Grete Lõbu, küsimustele vastavad Toomas Annus (Merko), Hando Sutter (Eesti Energia), Rait Pallo (Merko), Riho Roopõld (Swedbank), Alo Lõoke, (Eesti Terviserajad), Kaarel Zilmer (Tallinna Üllikool) jt.

Valgehobusemäe II Hobufestival 18.-19. juulil

Vaata lisa: http://www.valgehobuse.ee/ii-valgehobusemae-hobufestival-18-19-juulil/

Videokonkurss Eesti Terviserajad 15 (Pikendatud 1. juunini)

Eesti Terviserajad (ETR) võrgustiku loomisest saab 18.aprillil 15 aastat. Sellega seos kutsume teid üles osalema videokonkursil ja jagama enda toredaid videoelamusi terviseradadelt. Me ei kutsu teid hetkel massiliselt tulema radadele filmima ja videosid kokku panema, vaid teeme üleskutse vaatama tagasi oma toredale arhiivmaterjalile, mis teil just viimase 15 aasta jooksul terviseradadel tekkinud on. Kindlasti leidub paljudel head videokraami radadelt, mida võiks ka teistega jagada.

Osalemiseks on lihtsad reeglid:

  • Osalemine on vabatahtlik
  • Oodatud on kuni 1min pikkused videod
  • Videote arv ei ole piiratud
  • Videod saada läbi WeTransferi https://wetransfer.com/ aadressile etr15@terviserajad.ee
  • Saata võid juba kohe, aga tee seda hiljemalt 1. juunil
  • Kõigi saatjate vahel loosime välja toredaid #terviserajad meeneid (pusad, termosed jm üllatusauhindu)
  • Osaledes annad loa enda videomaterjale kasutada Eesti Terviserajad SA kanalites

Mõnusat pusimist videotega ja positiivset meelt! Aitäh osalemast juba ette!

 

Pingutame koos!

❌Palun ära käi ühe sõbraga jalutamas, teise sõbraga jooksmas või kolmandaga ratast sõitmas! Kui liigud, siis üksi või ainult pereliikme(te)ga.

#pingutamekoos #hoiameeraldi #terviserajad / pilt illustratiivne

❗️ Uued piirangud avalikus kohas liikumisele, kaubanduskeskustele, meelelahutus ja söögikohtadele!❗️

📍 Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel.

📍 Alates 27. märtsist on kaubanduskeskused suletud. Avatuks jäävad toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakuautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel. Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.
📍 Alates 27. märtsist tuleb õhtul kella 22st sulgeda söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused, välja arvatud toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu.
📍 Alates 27. märtsist on suletud meelelahutuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).
📍 Piirangud vaadatakse üle kahe nädala möödumisel.

https://www.valitsus.ee/et/eriolukord

Tallinnas on tänasest kõik linna avalikud mängu- ja spordiväljakud suletud (sh terviseradade jõulinnakud)

Tallinnas on tänasest kõik linna avalikud mängu- ja spordiväljakud suletud, see puudutab ka jõulinnakuid terviseradadel. Palume mõistvat suhtumist!

Ühtlasi palume radadel hoida distantsi (2m), jälgida hügieeninõudeid, liikuda individuaalselt või ainult enda leibkonna liikmetega, vältida tipptunde, olla liikumisel paindlik ja loov.

Hoiame distsipliini ja tuju! #terviserajad #tallinn

Viide uudisele: https://www.tallinn.ee/…/Uudis-Tallinn-sulgeb-avalikud-mang…

Meelespea radade kasutajatele

‼️ Hoiame tervist ja oleme vastutustundlikud liikujad, nii jagub liikumisrõõmu kõigile.

✅ Hoiame liikudes distantsi teiste liikujatega.
✅ Liigume võimalikult individuaalselt.
✅ Oleme radadel sõbralikud ja positiivsed.
✅ Järgime kõrgendatud tähelepanuga isiklikku hügieeni. Kätepesu, desinfitseerimine, vajadusel kinnaste kandmine jm. Eriline tähelepanu välijõusaalides ja mänguväljakutel.
✅ Me mahume radadele ära. Tervise- ja matkaradasid on Eestis üle 4500 km, lisaks ka rannad, pargid, kergliiklusteed, metsad jm.
✅ Oleme loodusesse tulles avatud ja loovad ning valmis muutma nii liikumissuunda kui ka liikumise teekonda, kui olukord seda nõuab.
✅ Kui tervise- või matkaraja parkla on autosid täis, siis oleme avatud uute radade leidmisel ja kasutamisel.

➡️ Näeme rajal! #terviserajad

toptvseries.org
Top