• Terviseradu
    arendavad
  • Merko logo
  • Eesti Energia logo
  • Swedbank logo

50 kooli ja lasteaeda saavad Eesti Terviseradadelt oma siseterviseraja

Eesti Terviserajad avalikustas täna üle-eestilise liikumisteemalise loovtööde konkursi „Hakkame liikuma“ võitjad – 50 kooli ja lasteaeda, kellele kingitakse Swedbanki toel siseterviserada. Kõige silmapaistvamad loovtööd saabusid Väike-Maarja Gümnaasiumist, Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist, Rakvere Reaalgümnaasiumist,  Tartu Forseliuse Koolist ja Rakvere Rohuaia Lasteaiast.

Kuu aja jooksul laekus konkursile ligi 400 loovtööd koolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Eesti Terviseradade tegevjuht Alo Lõoke märkis, et nii suur osavõtt oli väga rõõmustav üllatus.

“Väga positiivne oli, et osalejad olid väga loomingulised liikumise olulisuse kajastamisel ning liikusid ohtralt ka loovtööde tegemise käigus. Selgelt tuli välja, et liikumine teeb rõõmsaks ja sobib lastele ja noortele hästi, samasugust energiat hoides on võimalik küll kõik 60 minutit päevas liikuma saada. Läbi laste ja noorte saame terviseradade armastuse viia ka perekondadesse,” ütles Lõoke.

Veebruaris said kõik huvilised hääletada, milline Swedbanki kaasasutatud algatus saab 20 000 euro suuruse lisarahastuse olulise idee elluviimiseks. Kõige enam hääli kogus toona Eesti Terviseradade idee tuua 50 kooli ja lasteaeda siserada. “Nii suur nüüdne huvi haridusasutuste poolt ainult kinnitab liikumisvõimaluste mitmekesistamise vajalikkust. Samuti teeb rõõmu, et loovtööde käigus lõimiti aineid ja sündis vahvaid formaate videotest, luuletustest, mängudest, piltidest kuni omaloomingulise lauluni välja,” rääkis Swedbanki toetustegevuste juht Merje Klopets.

Konkursil osales 74 kooli ja 126 lasteaeda. Eesti Terviseradade ja Swedbanki esindajatest koosnev žürii valis välja 50 haridusasutust üle Eesti, kes saavad tänutäheks mängulise siseterviseraja elemendid, mida saab kasutada sõltuvalt hoone suurusest mõnes koridoris või läbi terve maja. Kingitused jõuavad koolidesse ja lasteaedadesse detsembrikuu jooksul.

 

Vaata videot loovtööde läbivaatamisest koos žürii kommentaaderidega:

Vaata valikut konkursile laekunud loovtöödest:

Eesti Terviseradade eestvedamisel on asutustes, kontorites, koolides ja lasteaedades üle Eesti maha märgitud 80 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese.

Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Terviseradadest saanud suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutatavaid terviseradasid, mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond.

 

Eesti Terviseradade SA loovtööde konkursi “Hakkame liikuma” võitjad:

Harjumaa

Haabneeme kool

Lasnamäe Gümnaasium

Ääsmäe Lasteaed

Gaia Kool

Kindluse Kool

Kolga Lasteaed

Lagedi Kooli lasteaed

Pelguranna Lasteaed

Tallinna Kiisupere Lasteaed

Tallinna Järveotsa Gümnaasium

Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Aruküla Põhikool

Loksa Gümnaasium

Paldiski Ühisgümnaasium

Tondi Kool

Tabasalu Teelahkme Lasteaed

Hiiumaa

Emmaste Lasteaed Naksitrallid

Ida-Virumaa

Iisaku Gümnaasium

Narva Kesklinna Gümnaasium

Narva Lasteaed Sipsik

Kiviõli Lasteaed Kannike

Jõgevamaa

Põltsamaa Ühisgümnaasium

Torma lasteaed Linnutaja

Järvamaa

Imavere Põhikool

Paide Sookure Lasteaed

Laupa Põhikool

Läänemaa

Haapsalu Vanalinna Lasteaiad

Lääne-Virumaa

Rakvere Reaalgümnaasium

Väike-Maarja Gümnaasium

Rakvere Rohuaia Lasteaed

Pärnumaa

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool

Uulu Põhikool

Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Vändra Lasteaed

Põlvamaa

Räpina Ühisgümnaasium

Põlva Lasteaed Lepatriinu

Raplamaa

Märjamaa Gümnaasium

Kehtna Lasteaed Siller

Saaremaa

Orissaare Gümnaasium

Kuressaare Gümnaasium

Valjala Lasteaed

Tartumaa

Tartu Forseliuse Kool

Kolkja Lasteaed-Põhikool

Kõrveküla Lasteaed

Valgamaa

Tsirguliina Kool

Pühajärve Põhikooli Lasteaed

Viljandimaa

Lahmuse Kool

Viljandi Kesklinna Lasteaed Midrimaa

Võrumaa

Värska Gümnaasium

Vastseliina Lasteaed

 

Võitjatega võtame ise ühendust ning toimetame detsembrikuus auhinnad.

Lisainfo:
Alo Lõoke

Eesti Terviserajad SA tegevjuht

Tel. 52 53 801

 

 

 

 

Eesti Terviserajad kutsub lapsi ja noori liikuma vähemalt ühe tunni päevas

Sihtasutus Eesti Terviserajad käivitab täna kampaania, mis innustab lapsi ja noori rohkem liikuma – vähemalt ühe tunni päevas. Kampaania raames on lasteaiad ja üldhariduskoolid üle Eesti oodatud osalema liikumisteemalisel loovtööde konkursil, kus 50 osalenule kingitakse Swedbanki toel siseterviserada.

Laste kehalise aktiivsuse mõjutajaid on mitmeid, näiteks pere ja sõprade eeskuju, keskkond ning liikumisvõimaluste olemasolu ja kättesaadavus. Laste ja noorte vähene liikumine avaldab mõju kehakaalule, meeleolule ja õpitulemustele. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitab vähemalt 60 minutit mõõdukat kehalist tegevust päevas, ent eelmisel aastal avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt on sellele vastavalt kehaliselt aktiivsed vaid 16%  11−15-aastastest kooliõpilastest.

„Kuna liikumiseks vajalikud oskused ja võimekus ei arene iseenesest, on oluline neid arendada juba varases lapseeas ja järjepidevalt. Seega on tähtis erialase haridusega professionaalsete liikumisõpetajate olemasolu mitte ainult koolis, vaid juba lasteaias,“ kommenteeris TAI laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav. Lisaks on oluline võimaldada lastele ja noortele erinevates liikumise ja spordiga seotud huviringides osalemist, kus nendega tegelevad erialase ettevalmistusega treenerid. „Eesmärk ei ole maast madalast tippsportlast kasvatada, vaid õpetada lastele erinevaid liikumisoskusi ning pakkuda mitmekesiseid liikumiskogemusi, mis aitavad olla ka edaspidises elus aktiivsed ja tunda liikumisest rõõmu,“ lisas Haav.

SA Eesti Terviserajad tegevjuht Alo Lõoke sõnas, et lapsevanemate ja eeskujudena meie kõigi ülesanne ja vastutus on tutvustada noortele ja lastele liikumisvõimalusi ning innustada neid diivanilt nutitelefoni tagant üles tõusma ning end regulaarselt liigutama. „Õnneks on Eestis mitmeid organisatsioone, nagu TÜ Liikumislabor, mis pakuvad koolidele, õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele ideid ja lahendusi, kuidas lapsi rohkem liikuma ja vähem istuma suunata. Tervisliku eluviisiga lapsed innustavad liikuma kogu perekonna, kellega loodame kohtuda juba värskes õhus terviseradadel,“ lisas ta.

Liikumiskampaania osana toimub loovtööde konkurss, kus on oodatud osalema lasteaiad ja üldhariduskoolid üle Eesti. Konkursil osalemiseks tuleb koolil või lasteaial esitada loovtöö teemal „Hakkame liikuma“ hiljemalt 13. novembril. Kõikide konkursitöö esitanute seast valitakse välja 50 lasteaeda ja kooli, mis saavad Swedbanki toetusel tänutäheks mängulise siseterviseraja elemendid, mida saab kasutada sõltuvalt hoone suurusest mõnes koridoris või läbi terve maja. Konkursil osalemise tingimusi saab lugeda veebilehelt terviserajad.ee/hakkame-liikuma.

Eesti Terviseradade eestvedamisel on asutustesse, kontoritesse, koolides ja lastaedades üle Eesti maha märgitud 80 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese. Terviseradade tegevjuhi sõnul innustavad kooli või lasteaia ühisalal paiknevad mängulised siseterviserajad lapsi end liigutama ja annavad uusi teadmisi.

Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Terviseradadest saanud suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutavaid terviseradasid, mida külastatakse hinnanguliselt 5,5 miljonit korda aastas ning mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond.

 

Lisainformatsioon

Alo Lõoke

Eesti Terviserajad SA tegevjuht

Tel. 52 53 801

Hakkame liikuma

Hea haridusasutuse juht või õpetaja!

Kutsun Teid oma kooli või lasteaiaga kaasa lööma Eesti Terviseradade liikumiskampaanias „Hakkame liikuma“, kus osaledes võite hea õnne korral võita enda koolile või lasteaiale päris oma siseterviseraja.

Eesti Terviseradade südameasjaks on liikumine ja terved inimesed. Kutsume Teidki omaharidusasutusega rohkem avastama üle Eesti paiknevate terviseradade ja tervisespordikeskuste võimalusi, et lastega koos looduses aega veeta ja rohkem liikuda. Terviseradade võrgustiku kohta leiab rohkem infot www.terviserajad.ee. Et terviserajad ja liikumine lastele ja noortele veelgi lähemale tuua, alustasime viis aastat tagasi koostööd koolide ning lasteaedadega ning siseterviseradade loomisega. Sel aastal plaanime Swedbanki toel luua koolidesse ja lasteaedadesse 50 mängulist siseterviserada ning seda loovtööde konkursi kaudu.

Konkursil osalemiseks tuleb koolil või lasteaial esitada loovtöö teemal „Hakkame liikuma“ hiljemalt 13. novembril. Kõikide konkursitöö esitanute seast valitakse välja 50 lasteaeda ja kooli, mis saavad Swedbanki toetusel tänutäheks mängulise siseterviseraja, kus liikumine, õppetöö ja mängurõõm käivad käsikäes ning on loomulikuks päeva osaks. Konkursil osalemise tingimusi saab lugeda kodulehelt terviserajad.ee/hakkame-liikuma.

Soovin Teile aktiivset osavõttu ning ilusat sügist! Näeme rajal, iga ilmaga!

Alo Lõoke
Eesti Terviserajad SA tegevjuht
alo@terviserajad.ee
52 53 801

 

Pole olemas inimest, kellele liikumine kasuks ei tule

Regina Herodes tegi Spordinädala raames Delfisse intervjuu ETR tegevjuhi Alo Lõokesega.

Vaata ka: https://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/alo-looke-pole-olemas-inimest-kellele-liikumine-kasuks-ei-tule?id=91146959

Alo Lõoke: Pole olemas inimest, kellele liikumine kasuks ei tule

Alo Lõoke SA Eesti Terviserajad juhataja, kes pühendab oma igapäeva liikumisharrastuse propageerimisele ja arendab üle-eestilist terviseradade võrgustikku. Euroopa Spordinädal on hea aeg juhtuda tähelepanu regulaarse liikumise võimalustele ja kodulähedastele terviseradadele, kus enda tervist toetada

Mida tähendab Sinu jaoks Spordinädal ja selle sõnum „Liikudes võidad alati“?

Minu arvates on see hea meeldetuletus, millest tuleks kinni haarata ning korra selle tähendusele mõelda. Olen veendunud, et pole olemas inimest, kellele liikumine kasuks ei tule. Paraku tuleb seda kasu ning regulaarse liikumise võimalikkust ja võimalusi üha enam meelde tuletada, sest see kipub meelest ära minema. Selle unustamise märkideks on levivad elustiilihaigused, erinevad terviseprobleemid, stress, ülekaalulisus ja muu. Hea tervis on enamasti meie endi teha. Kui oled terve, tuleks tervena elamise väärtusest kümne küünega kinni hoida, kui ei ole terve, siis selleni püüelda.

Mis see tervena elamine tähendab?

Minu meelest on hea tunne, kui jaksad füüsiliselt ilma probleemideta kenasti treppe mööda kõrgemaid korruseid võtta või kestvusaladel mitu tundi vastu pidada või lihtsalt voodis külge pöörata, ilma et kõht seda takistaks. Tervena elamine tähendab minu jaoks terve mõistusega lihtsate asjade järgimist, et liiguksid regulaarselt ning toituksid normaalselt – söön nii palju, kui ära kulutan. Liikuma on vaja päriselt jõuda ja selle ainsaks takistuseks on enamasti inimene ise. Julgen kutsuda inimesi õue liikuma ja osutama oma vabandustele vastupanu. Päris hea tunne on pärast tunnikest looduses liikumist ja päris tore on, kui inimesed pole stressis ja on rõõmsad.

Ometigi eestlaste tervena elatud aastad ja liikumisharrastusega tegelevate hulk kasvab?

Tõepoolest. Tervena elatud aastates oleme mõne aasta võrra kasvanud, aga rõõmustamiseks on vara. Kui võrdleme Eesti inimeste tervena elatud aastate hulka teiste Euroopa riikide tulemustega, selgub, et Eesti elanike tervis on Euroopas üks kehvemaid. Kui Eesti mees elab tervena 52,7 aastat, siis eurooplaste seas parima tervisega Rootsi mees 73,7 aastat – erinevus on 21 aastat! Kuigi eestlaste keskmine vanus näitab kasvutrendi, siis tuleb kahjuks tõdeda, et elule lisanduvad aastad, aga mitte aastatele elu. Tänane keskmise eluea kasv tuleb pigem parematest ravimitest ja meditsiini arengust. Meie kesiste tulemuste taga on eesti inimeste tervisekäitumine – vähene liikumine, toitumine (vähe köögivilju, palju rasvast), suitsetamine, liigne alkoholitarbimine. Neid näitajaid vaadates tundub, et ega palju kohe päästa pole, aga saame vähemalt meie lastest kasvatada terved inimesed. See eeldab aga ka meilt eeskujuks olemist ning enda harjumust muutmist.

Kinnitan, et liikumisharrastajate hulk on kasvamas ja näeme seda ka terviseradadel. Inimesed liiguvad üha rohkem ja selle aasta kevad eriolukorra ajal tõi palju uusi liikujaid, mille üle on hea meel. Meie üritame terviseradadega seda liikumisrõõmu aastaringsena hoida.

Kuidas terviserajad aastaringset liikumisrõõmu pakuvad?

Liikumisrõõmu pakume aastaringselt pea 120 terviserajaga, kodulähedaselt, iga ilmaga ja tasuta. Sel aastal tähistame meie võrgustiku 15. sünnipäeva ning täname kõiki rajameistreid ja partnereid, kes igapäevaselt võrgustikku panustavad. Loomulikult täname ka terviseradade kasutajaid, kelle liikumisrõõm meie südameasi on. Oleme terviseradade võrgustikuga katmas kogu Eestit ning hooldatud terviseradasid on lausa üle 1100 km. See tähendabki seda, et vastavalt ilmale ja aastaajale on erinevad liikumisviisid võimalikud ning talvel saab mõnusasti suusatada ja kelgutada.

Viimasel talvel jäi suusatamine napiks? Kuidas seda päästa?

Tõesti, viimane talv oli suusatajatele kesine, aga lumevaesusega tegeleme. Kultuuriministeeriumi toel on käsil üle Eesti regionaalsete tervisespordikeskuste meede, mille toel rajame 2022. aasta lõpuks igasse maakonda 1-2 hea kunstlumevõimekusega keskust. Peaasi, et külma tuleks, et saaksime selle ära kasutada.

Mis teil veel fookuses on sihtasutusega?

Peafookus on loomulikult kasutajate hulga kasvatamine. Et seda saavutada, tuleb häid tingimusi ja teenuseid pakkuda. Tahame radadel ja keskustes luua rohkem võimalusi lastele ja peredele, et kogu pere saaks tulla ja igaüks leiaks meelepärase tegevuse. Järjest populaarsemaks on muutumas nt rattasõit, seega loome rattaradasid, maastikuratta õpperadasid ja ka pumptracke. Mitmes kohas on avatud madalseiklusrajad. Seikluslikkus ja mängulisus tekitabki vast hetkel lastes ja noortes rohkem huvi.

Hetkel on meil pooleli ohutuskampaania, millega kutsume üles rattureid ja rulluisutajaid kandma kiivrit ning olema ka lastele eeskujuks. Paar nädalat tagasi tegime Tallinnas ratturitele kingituse, kui paigaldasime 5 iseteeninduslikku jalgratta remondipunkti, kus oma liiklusvahendit saab hooldada. Tööd on palju ja plaane, mida ellu viia samuti.

Kas lähiajal on mõni uus rada või kergliiklustee ka tulekul?

Kindlasti on. Oleme aastaid tagasi seadnud Tallinnas eesmärgi, et ühendada ära terviserajad omavahel kergliiklusteedega, et tekiks nö suur ring ümber linna. Oleme tellinud projekteerimised, mille alusel Tallinna linn ehitab ja järgmisel aastal peaks valmis saama ühendus Järve terviserajalt Viljandi mnt kergliiklustee kaudu Rahumäeni, kui Liiva raudteejaama ja Männiku tee alla rajatakse tunnelid.  Valmib Sütiste terviserada ning küll lähiaastatel ka ühendus sealt kuni Nõmme Spordikeskuseni, Ehitajate tee tunnel juba valmis. Nõmmel oleme hetkel projekteerimas olemasoleva 5km raja täielikku uuendamist ja ka kunstlumetrassi paigaldust alumisele ringile.

Aga räägiks ka Sinust, kuidas Sa ennast värskena hoiad?

Pean samamoodi lähtuma enda sõnade järgi ning osutama vahel vabandustele vastupanu. Liigun ja täitsa regulaarselt. Saan ühtpidi tänu tööle palju looduses viibida, aga samas on töö mind nakatanud päris tõsiseks loodusefänniks. Enda liikumistes olen viimastel aastatel läinud kaasa meie presidendi väljaöeldud lausega „Ma ei spordi, ma liigun“. Ehk mõtestanud endale oma liikumisfilosoofia lahti ning lähtun pigem enesetundest ja nautimisest mitte sportimisest ja võistlemisest. Tegelik võistlus käib ju iseendaga ja selles tasuks tugev olla. Lisaks teen ka palju looduspilte, mis kajastuvad ka mu sotsiaalmeedias. Eks loodus ongi see, mis kõige rohkem annab ja vaimu ning füüsise värskena hoiab.

Mis Sulle terviseradadel kõige rohkem ise teha meeldib?

Kõige rohkem köidab mind praegu maastikurattaga erinevatel singlitel sõitmine ja talvel loomulikult suusatamine. Rattafänn sai minust, kui käisime tutvumas Tšehhi rattaradadega ning seal kogetu ja nende poolt antud õpetused on rakendumas ka Eestis, kui järjest rattaradasid ja -parke loome.

Suusatamise juures ei väsi ma kirjeldamast seda emotsiooni, kui lähed hommikul päikesetõusu ajal esimesena öösel tehtud suusarajale värske nö vahvli peale ja teed esimesed jäljed ning see krõbin ja see mõnus liug.

On Sul veel hobisid või ongi kogu elu ainult terviserajad?

Terviserajad on tõesti nii hobiks kui ka tööks ning vabal ajal leian enda ikkagi terviserajalt. Õnneks terviserajad nii mitmekülgsed, et pakuvad ka marju ja seeni. Aga olen küll ühe uue hobi avastanud, kus saan ennast täielikult maha laadida ning täielikult pea puhtaks. Selleks on kalalkäik. Kui ikka korgi või landi vette viskan, siis kogu muu maailm kaob, jään ainult mina ja kalad. Ja kui kala ei tule, siis ootan ikka. Ja nii võib olla tunde. Viimatine kalapüük oli põhimõtteliselt 16h jutti ja tahaks jälle. Arvan, et see lause vastab tõele, et kalamehed elavad kauem. Usun, et eluiga ja tervist annavad meile kõigile juurde hobid ja tegevused, mida armastame.

TrailHunt Vooremäe1000 jooks

TrailHunt (TH) on üks uudishimulik loom, kelle eriliseks huviks on ehedad rajad maastikul ning metsades. TH väärtustab puhast loodust ning metsarajakestest saadavat positiivset energiat. Kas Sinus peitub TrailHunt?
TrailHunt Vooremäe1000 tõstatab paljude jaoks mitmeid küsimusi: Kas 1000+ tõusumeetrit ühe jooksu raames Eestis on võimalik? Kas mina olen selleks suuteline? Kas mäest üles joosta on raskem kui mäest alla?
Tule leia nendele küsimustele vastus 17. oktoobril Vooremäel, Tartumaal.
AEG JA KOHT
Võistlus toimub laupäeval, 17. oktoobril 2020 alguse ja lõpuga Vooremäe terviseradade parklas.
AJAKAVA:
09.00 Võistluskeskuse avamine. Algab stardimaterjalide kätteandmine
10:00 Võistluste start 42.2+ km, 32km ja 16km radadele
10.15 Lastejooksud
11.00 Võistluse start 6km rajale
12:00 Orienteeruvalt 16 km ja 6 km autasustamine
13:30 Orienteeruvalt 32 km autasustamine
15.00 Orienteeruvalt 42.2 km autasustamine
18.00 Finiš suletakse

DISTANTS JA RADA:
TrailHunt (edaspidi TH) Vooremäe1000 distantsideks on:
1) 42.2+ km ja vertikaalset tõusu kogu distantsi läbimisel ~ 1300 m.
2) ~32 km ja vertikaalset tõusu kogu distantsi läbimisel ~ 1000 m.
3) ~16 km ja vertikaalset tõusu kogu distantsi läbimisel ~ 500 m. Sellel distantsil toimub ka matk.
4) ~6km
5)Tasuta lastejooksud toimuvad kolmes vanusegrupis
Kuni 6.aastased 400m rada, 6-10.aastased 800m rada ja 10-14.aastased 1.3km rada
REGISTREERIMINE -AVATAKSE PEAGI!
I voor ( -30. september (k.a))
42.2km – 25€
32km – 20€
16km – 10€
6km – 8€
Matk – 8€
II voor (1. oktoober – 12. oktoober(k.a) 42.2km – 30€
32km – 25€
16km – 15€
6km – 10€
Matk – 10€
III voor (13. oktoober – 17. oktoober (kohapeal)
42.2km – 40€
32km – 35€
16km – 25€
6km – 15€
Matk – 15€

 

Vaataka : https://www.facebook.com/events/698008464126186

Eesti Terviserajad: kanna rattaga või rulluiskudega sõites kiivrit!

SA Eesti Terviserajad kutsub jalgrattureid ja rulluisutajad kandma kiivrit, mis võib õnnetuse korral päästa elu. Septembris korraldab sihtasutus koostöös Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveametiga terviseradadel üle Eesti aktsioone, kus jagatakse jalgrattaga või rulluiskudel liiklejatele ohutuse tagamiseks kiivreid.

Eesti Terviserajad SA tegevjuht Alo Lõoke sõnas, et kiivri kasutamine rattaga sõites peaks olema sama elementaare kui turvavöö kinnitamine autos. „Õnnetusi kahjuks ikka juhtub ning on igati mõistlik end ise tagajärgede eest kaitsta, seda nii kodutänaval kui ka suurematel teedel sõites. Siin tulebki appi kiiver, mis võib päästa rasketest peavigastustest või päästa elu,” selgitas Lõoke.

Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Darja Lukašenko-Tšistotini sõnul on selle aasta vältel juhtunud jalgratturi osalusel 282 liiklusõnnetust, kus on hukkunud neli inimest. “Kogu eelmise aasta jooksul toimus jalgratturitega õnnetusi 267 ehk et õnnetuste arv näitab kahjuks kasvutrendi,“ tõdes Lukašenko-Tšistotin. „Umbes pooled juhtumitest on seotud kukkumisega, kus teekonaruste, kivide või okste tõttu kaotatakse kontroll ratta üle. Samuti esineb ka lihtsalt otsasõite, millest võib järeldada, et sõitmise ajal on tegeletud kõrvaliste tegevustega,“ lisas ta.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe hinnangul näitab igapäevane liikluspilt, et inimesed kasutavad aina enam kergliiklusteid ja jalgrattaid. „Paraku seal, kus on palju inimesi, juhtuvad ka õnnetused. Kuigi seaduse järgi on kiiver kohustuslik ainult alla 16aastastele, soovitame meie seda siiski kanda kõikidel ratturitel ja ka tõukerattaga sõitjatel, sest vaid nii saab õnnetuse juhtudes oma kõige õrnemat, ent tarvilikumat kehaosa maksimaalselt kaitsta. Peale turvalisuse on kiivri kandmine ka väga väärtuslik eeskuju kõikidele pisikestele liiklejatele,“ rõhutas Kullamäe. Lisaks kiivri kandmisele tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et jalgrattad oleks varustatud vastavate helkurite, tulede ja signaalkellaga.

Septembrikuiste terviseradadel kiivrite jagamise aktsioonide aeg ja koht on juhuslik, et kohtuda just nendega, kes kiivrit päriselt ei kanna. „Loodan, et  järgmisel korral rajale tulles on neil kiiver peas,“ sõnas Eesti Terviserajad SA tegevjuht Alo Lõoke. Alates 2018. aastast toimunud aktsioonidel on välja jagatud enam kui 300 kiivrit. Vaata ka ekspertide videoid kiivri kandmise vajalikkusest ja igapäevasest kokkupuutest kiivri kasutamisega: https://terviserajad.ee/videos/ohutus/.

Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Terviseradadest saanud suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutavaid terviseradasid, mida külastatakse hinnanguliselt 5,5 miljonit korda aastas ning mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Lisaks on mitmetes hoonetes – koolid, kontorid, lasteaiad, haiglad – maha märgitud 78 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese.

 

Lisainformatsioon

Alo Lõoke

Eesti Terviserajad SA tegevjuht

Tel. 52 53 801

 

Fotod: Kiivrite jagamise aktsioon eelmisel aastal

Tallinnasse rajati viis uudset jalgratta remondipunkti

Sel nädalal rajas Eesti Terviserajad SA Tallinna viiele terviserajale Eestis ainulaadsed iseteeninduslikud remondipunktid jalgratastele, kus saab pumbata rehve, kohendada sõiduvahendi sadulat ning sättida ratas sõidukorda.

Iseteeninduslikud remondipunktid jalgratastele asuvad Tallinnas Järve-Tartu-Viljandi mnt kergliiklusteel (Liivametsa tn parklas), Hiiu Rimi juures jõulinnakus kergliiklustee kõrval, Nõmme-Haabersti kergliiklusteel (Tähetorni parklas), Pae pargis  ja Pirita Spordikeskuse juures terviseraja alguses, viimane neist valmib lähipäevil. Remondipunktide kasutamine on kõigile tasuta.

Eestis esimestes, aga mujal Euroopas juba üsna laialt levinud remondipunktides on universaalse pumbaotsikuga pump koos manomeetriga ning erisugused võtmed, võtmekomplektid, kruvikeerajad ja kummiheeblid ratta korrastamiseks.

Eesti Terviserajad SA tegevjuhi Alo Lõokese sõnul on ratturite hulk tänavatel ja liikumisradadel aasta-aastalt kasvanud. Aga nagu iga liikumisvahend, vajab ka ratast aeg-ajalt hoolt. „Kõigis kodudes ei ole ratta töökorda seadmiseks vajalikke mutrivõtmeid, tööriistu või õige otsikuga pumpa. Teinekord jääb tööriistade puudusel aga ratas hoopis seisma. Remondipunktis saab iga üks enda ja miks mitte ka pereliikmete jalgrattad enne terviserajale suundumist üle vaadata ja töökorda seada. Kui vähemalt mõni praegu panipaigas tolmukoguv jalgratas remondipunkti abil uuesti sõidukorda ja rajale saab, oleme eesmärgi täitnud,“ lisas Lõoke.

Kolm viiest paigaldatud remondipunktist asuvad Nõmme linnaosas ning kergliiklusteed on Nõmme linnaosavanema Grete Šillise sõnul piirkonnas tihedas kasutuses. „Enam ei pea tühjenenud rehvi tõttu sõit varakult lõppema ja saab vähemalt remonditöökotta mugavamalt jõudmiseks ajutiselt rehvi uuesti rõhku täis pumbata. Viljandi mnt ja Kitsarööpa kergliiklustee äärde paigaldatud hoolduspunktid on väga praktilised. Täis saab pumbata jalgratta, lapsevankri või rulaatori rehvid. Lisaks on võimalik ka erinevate võtmetega teha pisiremonti, näiteks kinni keerata logisev pedaal või kohendada pidureid,” lisas Šillis.

Sel sügisel seati remondipunktid jalgratastele üles Tallinnasse, kuid tulevikus võiks selliseid punkte leida ka terviseradade ja kergliiklusteede äärest üle Eesti. „Omavalitsused, koolid, ülikoolid ja ka ettevõtted võiksid samuti kaaluda iseteeninduslike remondipunktide ülesseadmist. Ehk ergutaks „teen-oma-ratta-ise-korda“ punktide rajamine koolide juurde noori rohkem rattaga sõitma, mis parandaks omakorda nende liikumisharjumusi?“ Samuti võiks Lõokese arvates remondipunkte rajada populaarsemate rattateede äärde igapäevaselt tööle-koju rattaga liiklejate jaoks. „Teadmine, et vajadusel saan tee peal rattakumme pumbata või pisiremonttöid teha, võiks julgustada inimesi auto asemel rattaga tööle sõitma,“ avaldas ta lootust.

Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Terviseradadest saanud suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutavaid terviseradasid, mida hooldab  200-liikmeline rajameistrite meeskond kas vabatahtlikult või koostöös omavalitsusega. Lisaks on mitmetes hoonetes – koolid, kontorid, lasteaiad, haiglad – maha märgitud 78 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese.

 

Lisainformatsioon

Alo Lõoke

Eesti Terviserajad SA tegevjuht

Tel. 52 53 801

ETR 15 läbi video. Vaata, mida räägivad asutajad ja toetajad!

Kas sina tead, miks on aktiivne ja tervist toetav eluviis tähtis? Ehk oled kuulnud, et liikumine aitab toime tulla stressiga ja toodab õnnehormoone? Või et regulaarne tervisesport aitab kaasa pikemale elueale?

Sel suvel tähistavad Eesti Terviserajad 15. tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on pühendunud meeskond rajanud enam kui 1100 kilomeetri jagu terviseradasid Narvast Kuressaareni ja põhjarannikust Haanjani – seda ikka selleks, et eestimaalastel oleks kodu lähedal võimalus oma terviseradadel liikuda ja tervise eest paremini hoolt kanda.

Vaata 7. augustil toimunud Facebook Live’i, kus Eesti Terviseradade 15 aastast rääkisid nii liikumise asutajad kui ka tänased eestvedajad. Kuidas said Eesti Terviserajad alguse? Millised radu on kavas rajada tulevikus? Miks peaks regulaarne tervisesport ja liikumine olema iga eestlase jaoks veelgi olulisem ning kuidas saab meist igaüks kasvatada oma tervena elatud aastate arvu? Vestlusi veab Grete Lõbu, küsimustele vastavad Toomas Annus (Merko), Hando Sutter (Eesti Energia), Rait Pallo (Merko), Riho Roopõld (Swedbank), Alo Lõoke, (Eesti Terviserajad), Kaarel Zilmer (Tallinna Üllikool) jt.

Kuidas võrgustik alguse sai? Selle algatajaks oli Toomas Annus, kes räägib algusest ise täpsemalt:

Algatusmeeskonda kuulus ka Kaarel Zilmer, kes on meile abiks tänaseni:

Terviseradade võrgustiku lõid ja arendavad tänaseni kolm toetajat: Merko Ehitus, Eesti Energia ja Swedbank. Nendega käib igapäevaselt tihe koostöö ning igaüht esindab sihtasutuse nõukogus oma esindaja. Vaata, mida nemad räägivad ja mida võrgustiku juures mõtlevad.

Rait Pallo, Eesti Terviserajad SA nõukogu esimees:

Hando Sutter, Eesti Energia juhatuse esimees:

Riho Roopõld, Swedbank juriidilise divisjoni juht:

Näeme rajal! #terviserajad

Eesti Terviseradade eesmärk on tõsta eestlaste tervena elatud aastate arvu

Sihtasutuse Eesti Terviserajad tellitud värskest Kantar Emori uuringust selgus, et 15 aastaga rajatud üle-eestilist terviseradade võrku on teadlikult külastanud kolmandik (34%) Eesti elanikest. Lisaks vastas ligi veerand (23%)küsitletuist, et nad küll külastavad aeg-ajalt terviseradu, kuid ei ole nende kuuluvuses kindlad.

Eesti Terviserajad SA  asutajad – Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia on alates 2005. aastast panustanud terviseradade võrgustiku rajamisse ja inimeste liikumisharjumuste kujundamisse üle 5 miljoni euro. Koguinvesteering koos riigi, omavalitsuste ja fondidega (EL) ulatub  51 miljoni euroni. 15 aasta jooksul on rajatud loodusesse 118 hooldatud terviserada ja erinevatesse hoonetesse 78 siseterviserada.

Kantar Emori juulikuise uuringu tulemuste järgi on terviseradu külastanud kolmandik Eesti elanikest, neist 8% külastab terviseradu mitu korda nädalas ning 9% kord nädalas. 25% vastanuist külastab mõni kord kuus, 15% kord kuus ning 30% vähemalt kord poolaastas. Eesti Terviserajad SA nõukogu esimehe Rait Pallo sõnul teevad tulemused ühtpidi heameelt – terviseradadel kõndijate, jooksjate ja rattaga sõitjate arv on pidevalt kasvamas.

„Samas on ohtralt paranemisruumi nii terviseradade uute kasutajate lisandumises kui ka liikumise regulaarsuses, sest just regulaarne liikumine värskes õhus aitab ennetada haigusi ja püsida tervemana. Kui võrdleme Eesti inimeste tervena elatud aastate hulka teiste Euroopa riikide tulemustega, selgub, et Eesti elanike tervis on Euroopas üks kehvemaid. Kui Eesti mees elab tervena 52,7 aastat, siis eurooplaste seas parima tervisega Rootsi mees 73,7 aastat – erinevus on 21 aastat!“ selgitab Pallo. Nõukogu esimees selgitas, et inimeste tervelt elatud aastate madal osakaal kasvatab märkimisväärselt tervishoiukulusid. „Kuigi eestlaste keskmine vanus näitab kasvutrendi, siis tuleb kahjuks tõdeda, et elule lisanduvad aastad, aga mitte aastatele elu,“ märgib Pallo.

Pallo sõnul on Eesti Terviseradade eesmärk suurendada terviseradade uute kasutajate arvu kolme aastaga vähemalt kolmandiku võrra ning tõsta Eesti inimeste tervena elatud aastate arvu. „Tegemist on ambitsioonika eesmärgiga, mida Eesti Terviserajad päris üksi saavutada ei saa – vaja on kogu ühiskonna, kõigi inimeste panust, aga ka riikliku tuge. Meist igaüks, vanusest hoolimata, võiks leida vähemalt pool tundi päevas värskes õhus või metsarajal liikumiseks,“ lisas ta.

Täna panustab Eesti Terviserajad SA üle Eesti ligi poolesajasse terviseradade ja spordikeskuste arendamise projekti, millest kõige märkimisväärsem on 24 regionaalse tervisespordikeskuse kunstlumetootmise välja arendamine. Tallinnas keskendutakse lähiaastatel peamiselt olemasolevate terviseradade ühendamisele kergliiklusteede kaudu, mille tulemusena saab mugavalt ja turvaliselt terviseradadel liikudes Tallinnale ringi peale teha. Lisaks on plaanis Sütiste terviseraja rajamine ja ühendamine Nõmmega, Nõmme terviseraja rekonstrueerimine ning kunstlumetrasside projekteerimine Nõmmele ning Piritale.

Laste ja noorte sportima innustamiseks jätkab Eesti Terviserajad SA lähiaastatel atraktsioonide nagu rattarajad/pargid, madalseiklusrajad, kelgumäed, jõulinnakud, projekteerimise ja rajamisega. Eesti Terviserajad ei piirdu oma tegevuses vaid õues olevate rajatistega, vaid asutustesse rajatakse rohkesti siseterviseradu. Sel sügisel kasvab viimaste arv märkimisväärselt, kui 50 kooli ja lasteaeda üle Eesti rajatakse uued siserajad.

Sihtasutuse Eesti Terviserajad tellitud Kantar Emori uuringu (osales 1219 inimest) tulemused näitavad, et peamised põhjused terviseradade külastamiseks on soov värskes õhus liikuda, mida mainis kaks kolmandikku terviseradu külastanud inimestest. Sellele järgnevad soov avastada uusi kohti, liikumisega kaasnev hea enesetunne ja argimõtetest puhkamine. Vormis hoidmine ja tervise parandamine on oluline ligi neljandiku terviseradade külastajate jaoks. Tulemused näitavad, et vormis hoidmine on omane alla 24-aastastele ning tervise parandamine just vanemale, üle 75-aastaste sihtrühmale.

Eesti Terviserajad SA on suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutavaid terviseradasid, mida hooldab umbes 200-liikmeline rajameistrite meeskond kas vabatahtlikult või koostöös omavalitsusega. Lisaks on mitmetes hoonetes – koolid, kontorid, lasteaiad, haiglad – maha märgitud 78 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese.

Fotograaf: Marek Metslaid

Võta ette viisteist!

Tule 7.-20. augustil terviseradadele ja tähistame koos Eesti Terviseradade 15. sünnipäeva. Liigume koos 15 km, olgu see siis ühe mõnusa pika või mitme lühikese rattasõidu, jalutuse või jooksuna. Tule oma lemmikrajale või vali hoopis mitu rada!

Liitu sündmusega: https://www.facebook.com/events/298378691606180/

Lähima raja leiad www.terviserajad.ee kodulehelt ning oled lahkesti palutud tegema ka fotosid ja videosid ning lisama hashtagi #terviserajad.

Kõigi osalejate vahel loositakse välja hulganisti #terviserajad auhindu. Kindlasti garanteerime igale osalejale mõnusa äraolemise värskes õhus ilusas looduses just nii pikalt ja nii palju, kui ise ette võtad.

SA Eesti Terviserajad on asutatud 2005. aastal Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia AS-ide poolt. Eesmärgiks on kindlustada enamikule Eestimaa elanikkonnast terviseradade võrgustiku kättesaadavus aastaringseks ja tasuta liikumisharrastuseks. Hetkel on Eestis üle 100 terviseraja ja 78 siseterviserada.

LIVE! Eesti Terviserajad 15

Vaata meie 15. sünnipäeva pressiüritust 7. augustil kl 14-15  https://www.facebook.com/events/1827890304026090/

Kas sina tead, miks on aktiivne ja tervist toetav eluviis tähtis? Ehk oled kuulnud, et liikumine aitab toime tulla stressiga ja toodab õnnehormoone? Või et regulaarne tervisesport aitab kaasa pikemale elueale?

Sel suvel tähistavad Eesti Terviserajad 15. tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on pühendunud meeskond rajanud enam kui 1100 kilomeetri jagu terviseradasid Narvast Kuressaareni ja põhjarannikust Haanjani – seda ikka selleks, et eestimaalastel oleks kodu lähedal võimalus oma terviseradadel liikuda ja tervise eest paremini hoolt kanda.

7. augustil toimuval Facebook Live’l räägivad Eesti Terviseradadest nii liikumise asutajad kui ka tänased eestvedajad. Kuidas said Eesti Terviserajad alguse? Millised radu on kavas rajada tulevikus? Miks peaks regulaarne tervisesport ja liikumine olema iga eestlase jaoks veelgi olulisem ning kuidas saab meist igaüks kasvatada oma tervena elatud aastate arvu? Vestlusi veab Grete Lõbu, küsimustele vastavad Toomas Annus (Merko), Hando Sutter (Eesti Energia), Rait Pallo (Merko), Riho Roopõld (Swedbank), Alo Lõoke, (Eesti Terviserajad), Kaarel Zilmer (Tallinna Üllikool) jt.

Valgehobusemäe II Hobufestival 18.-19. juulil

Vaata lisa: http://www.valgehobuse.ee/ii-valgehobusemae-hobufestival-18-19-juulil/

Top