„Hoolimata heitlikust talveilmast saab Jõulumäel ikka suusatada – meil on ideaalses korras kahekilomeetri pikkune klassika- ja vabatehnikarada ning pühapäeval, 12. veebruaril toimub siin Eesti noorte suusasarja III etapp,“ räägib Pärnumaa suurima tervisespordikeskuse eestvedaja ja rajameister Eido Tasalain.
Jõulumäe tervisespordikeskuse rajamisega alustati 70ndate keskpaigas ning tänaseks on sellest kujunenud mitmekülgsete võimalustega keskus, kus põhirõhk on looduses liikumisel ning seda igaühele sobival alal. Olgu selleks rattasõit, matkamine, discgolf, pallimängud või mõni muu ala.
Talvisel ajal on kõige populaarsem muidugi suusatamine. „Selleaastane talv näitab väga selgelt ära, miks meie kliimas on oluline kunstlume tootmise võimekus – kui Haanja kant välja arvata, siis saab suusatada vaid kunstlumega keskustes,“ sõnab Tasalain. Rajameistri sõnul on kunstlume eeliseks loodusliku ees selle tihedus. „60 cm paksune kunstlume kiht, kuhu on külm salvestunud, on sulailmadele palju vastupidavam. Kui tavalise helbe temperatuur alla sadades umbes 0 või -1 kraadi, siis kunstlume helves on juba tootmise ajal -4 või -5 kraadi, mis muudab sellest tehtud rajad vastupidavamaks,“ selgitab ta ning kinnitab, et Jõulumäel saab kindlasti ka märtsis suusatada. „Ise me ilmselt enam selleks hooajaks lund enam juurde ei tooda, vaid pigem juba järgmiseks talveks – teeme lume nüüd enne kevadet valmis ja säilitame seda üle suve saepuru all.“
Selleks, et talve tulekuks valmiks tipp-topp suusarada, tuleb rajameistritel tööd alustada septembris. See tähendab raja silendamist, oksade ära korjamist, lume kohalevedu, raja tallamist ja vajalikku hooldust. “Rajameister ses mõttes kella tunda ei saa, et kui on vaja tulla keset ööd lumesaju järel rada hooldama, siis tuleb seda teha. Eks see ongi selle töö võlu ja valu,” räägib Tasalainen, kelle sõnul võib talvisel ajal käia lumetootmine ka ööpäev läbi. “Iga kunstlund tootva keskuse unistus on, et ilmataat lubaks kolmeks nädalaks 10 kraadi külma ehk et saaks kogu talvevaru korraga ettevalmistada, kuid seda pole pikka aega juhtunud,“ tõdeb ta. Kokku tegutseb Jõulumäel kolm rajameistrit.
Suusahooaja järel vajavad aga juba varakevadel hooldust matka- ja rattarajad ning seejärel pallimänguväljakud. „Kuigi talv on rajameistrite jaoks kõige intensiivsem periood, seda just suusaradade pärast, siis tegelikult vajab kogu keskus aastaringset hoolitsevat tegutsemist.“
Kõige populaarsem ala on…
Kõige enam käiaksegi Jõulumäel suvel, kui alasid, millega tegeleda saab, on rohkem. Eesti Terviseradade loendurite järgi külastati tervisespordikeskust möödunud aastal enam kui 150 000 korda. Tegelikku numbrit on Tasalaini sõnul aga raske öelda, sest paljud tulevad radadele eri kohtadest, kas siis rattaga sõitma, kõndima-jooksma või oma ketastega discgolfi mängima „Väga populaarseks on kujunenud aga geopeitus – eelmisel aastal registreerisime rajal 42 000 nutiseadet!“ Tulevikuplaanide kohaselt peaks aga juba jaanipäevaks valmima rannaliiva hall, kus saab aastaringselt mängida rannajalgpalli, -tennist ja võrkpalli.
Tasalainenit ennast seob Jõulumäega aga perekondlik side, nimelt alustas tervisespordikeskuse rajamist tema isa. „Isa kirjutas ülikooli lõputööd sellest suusatamise võimalusest Pärnumaal. Tõestame seda teooriat siiamaani,“ muigab ta. Ise Tasalain aga liiga entusiastlikult suuskadel murdmaarajale lähe, nooremana sai ilmselt isu täis sõidetud. Küll aga peab ta lugu matkamisest. „Kui töö on intensiivne ja sellega kaasneb suhtlemist, siis vabal ajal ei tahaks väga suhelda,” räägib ta. “Kuigi ilm on hetkel kesine-vesine ja kevadet tuleb veel oodata, peame lihtsalt vastu pidama. Ja õues liikumine aitab siin kindlasti kaasa!” julgustab rajameister liikuma!
Üles