Instagram ikoon Facebook ikoon
Terviserajad logo
Illustration
Uudised

Katrin Meos: unistan, et igaüks leiaks omale sobiva ala

Katrin Meos on Swedbankis see inimene, kes otsib lahendusi, kuidas kõikidel töötajatel oleks tööd tehes hea olla ja kuidas nad oma vaimse töö juures ka liikumist ei unustaks. Töötervishoiujuhina ei ole ta  endagi tervise hoidmist unarusse jätnud – liikumine on tema jaoks sama loomulik nagu igapäevane hambapesu ja ka puhkama sõites otsib ta kindlasti üles lähima terviseraja.

Kuivõrd parasjagu on käimas Terviseradade #rajavallutaja väljakutse, tasub lähim rada juba esimesel võimalusel üles leida. Väljakutses osalemiseks on vaja liikuda vähemalt kümnel erineval terviserajal ning postitada külastusest rajakaardiga foto või video Terviseradade veebi.

Aga tagasi Katrini juurde! „Minu unistus on, et igaüks leiaks omale lemmikala,“ avaldab Katrin. Ta soovitab selleks erinevaid alasid lihtsalt proovida. „Tasub leida endale need lahendused, mis sind toetavad – kes käib tiimiga samme kogumas, kes on kellelegi liikumisalase lubaduse andnud, kes kutsub sõbra kaasa.“ Katrinile meeldib vaheldus ja nii võib teda leida jooksmas, suusatamas, ujumas, aga ka kepikõndi tegemas.  Seal hulgas on ta avastanud, et eriti mõnusad on treeneriga trennid. „Nõmmel avastasin talvel suusatrennid ja terve talve käisin ka ujumistrennis treeneri juhendamisel. Mulle meeldib, et tänapäeval sa ei pea olema 6-aastane, et ujumistrenni minna – ka täiskasvanud arendavad end. Treeneriga tehtavat trenni ei ole ka nii lihtne ära jätta, see on hea lisamotivatsioon,“ räägib ta. Katrin meenutab spordipsühholoogide ütlust, mille kohaselt olümpiavõitjad ei tule motivatsiooni oodates. Seega peab ta liikumises oluliseks järjepidevust.

Aeg iseendale

Katrin on palju mõelnud sellele, kuidas kaugtöö on meie töötamist muutnud ja millele tuleks kaugtöö tõttu veel eriti palju tähelepanu pöörata. „Kui sa oled kodukontoris, siis keegi ei koputa õlale, et aeg on tööpäev lõpetada. Seal peab enesehoiuoskus olema väga suur. Psühholoogid rõhutavad, et meil on ööpäevas kolm 8-tunnist perioodi: uneks, tööks ja vabaks ajaks. Seda viimast 8 tundi tuleb väga hoida, sinna peab mahtuma midagi toredat. Kipume väga oma aega täis planeerima ja ei jäta puhvrit toredale. Kõige olulisem on endale meelde tuletada, et meil oleks aega iseendale,“ toonitab Katrin. Ta teab, et töö ei saa kunagi otsa ja virtuaalses maailmas tuleb õppida oma aega teisiti planeerima. Oma nipina toob ta välja, et on kalendris ära planeerinud ka lõuna ja trenni – nii ei saa need kuidagi ära ununeda.

Emaroll – Katrinil on kaks kooliealist tütart – on ainult kaasa aidanud Katrini liikumisharjumustele. „Kui emaks sain, hakkasin otsima võimalusi, kuidas lastega koos trenni teha. Näiteks õppisid lapsed kiiresti rattaga sõitma ja saime teha nii, et meie mehega jooksime ja lapsed sõitsid samas tempos rattaga,“ räägib Katrin. Ta peab liikumist perele heaks võimaluseks midagi kasulikku koos teha. „Nüüd on vanem tütar muidugi nii kõva sportlane, et tal on juba igav minuga sportida,“ muigab Katrin. Nooremaga käiakse veel näiteks terviseradu avastamas. Et pere liikuma saada, soovitab ta muu hulgas hoolitseda ka selle eest, et oleks liikumiseks õige varustus olemas. Nii on vähem takistusi. „Kui keegi alles alustab regulaarse liikumisega, siis on hea minna järk-järgult. Muutus ei tohi olla liiga suur – näiteks kui täna teed 3000 sammu, siis homme 10% rohkem. Ei pea kohe 10 km matka ette võtma,“ lisab Katrin.

Katrini kolm soovitust:

  1. Lemmikterviserada: Nõmme-Harku terviserada on väga mitmekülgne ja see on ajaga veel paremaks saanud. Näiteks tunnel tekitas juurde uusi radade võimalusi – et kust ma seekord lähen, millised tiirud teen. Samuti võib mind palju kohata Järve terviserajal ja Tallinnast väljas näiteks Viimsis Tädu rajal. Kui kaugemale puhkama sõidame, otsin ka alati tervise- ja matkarajad üles.
  2. Unistuste terviseraja teeksin mere äärde. Mulle meeldib väga mere ääres kõndida, aga tihti kohtab seal palju „eramaa“ silte.
  3. Liikumisnippe kontoritöötajale: see, et sa oma pea arvuti taga ära väsitad, ei taga veel head ööund. Pead ka keha ära väsitama. Liikumine võiks olla märkamatult päeva sisse põimitud. Mul on õnn elada kohas, kus kõik on jalutuskäigu kaugusel. Nii saan palju jalgsi liikuda ja linna kaugematesse punktidesse minnes lähen osa teest näiteks ühistranspordiga. Ma ei suuda mõelda, millal ma peaks elektritõuksi võtma – vahel mõtlen, et kas neil inimestel on tänased sammud täis? Üks hea soovitus ongi, et ära ole nii efektiivne – liikumise mõttes kõige efektiivsem on ehk autoga, aga kui vahetad ühistranspordi vastu, siis juba saad samme juurde. Kontoris koosolekut kokku leppides planeerin selle nii, et lähen teise osapoole juurde kohale – nii saan ka natuke liikuda. Samuti on hea teha võimalusel kõnnikoosolekuid. Neid nippe kasutades tuleb soovituslik 7500-8000 sammu päevas kokku küll.

Teised uudised