Sihtasutus Eesti Terviserajad eesmärgiks on kindlustada võimalikult paljudele Eesti elanikele aastaringne ja tasuta liikumisvõimalus värskes õhus ja seeläbi populariseerida tervislikke eluviise.
Üle Eesti on looduses 130 terviserada, mida külastati 2024. aastal hinnanguliselt 7,6 miljonit korda. Külastusstatistikat kogutakse liikumissensoritega 75 suuremal terviserajal. 2024. aasta enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas ja selle lähiümbruses ning teiste suuremate linnade lähedal: Pae pargi terviserada (663 000 külastuskorda), Harku terviserada (382 000 külastust), Keila terviserada (377 000 külastust), Nõmme terviserada (352 000 külastust), Pirita terviserada (251 000 külastust), Reiu-Raeküla terviserada Pärnus (199 000 külastust), Merimetsa terviserada (188 000) ja Järve terviserada (184 000).
Kokku on Eestis üle 1100 kilomeetri aastaringselt kasutatavaid terviseradasid, mida hooldab ligikaudu 200-liikmeline rajameistrite meeskond kas vabatahtlikuna või koostöös omavalitsusega. Radade kasutamist lihtsustavad rajakaardid ja -tähistus ning kasutusvõimalusi laiendavad jõulinnakud ja välijõusaalid, madalseiklusrajad ja tasakaalurajad, rattarajad ja pumptrackid. Mitmetel radadel pakuvad lisamugavust rattaremondipunktid ja joogiveekraanid.
2024. aastal oli Eesti Terviseradade fookuses olemasolevate radade kvaliteedi (suve- ja talveperioodil) ja multifunktsionaalsuse tõstmine ning kasutusmugavuse parandamine. Sihtasutuse kaasfinantseeringu abilehitati kuus jõulinnakut Harku terviserajale, jõulinnak Klooga terviserajale, välijõusaal Äkkeküla terviserajale, madalseiklusrada Vaela terviserajale, renoveeriti Kuremaa terviseradade katusealused ja Valgehobusemäe suusasild ning rajati uus rajalõik Saku terviserajale. Lisaks finantseeriti Keila terviseradade uue rajalõigu projekteerimist ja uue suusasilla ehitust, Kuningamäe olme- ja teenindushoone projekteerimist, Tamsalu terviseraja valguslahenduse vahetust energiasäästlike LED-valgustite vastu, Pariisi ja Antsla terviseradade hooldushoonete ehitust. Sihtasutuse kaasfinantseeringu toel uuendasid suvise ja talvise rajahoolduse tehnikat Padise, Haju-Risti, Vasalemma, Klooga, Keila, Saku, Kuressaare, Kudjape, Tõrva, Kehra, Aegviidu, Nelijärve, Rakvere, Türi, Haapsalu, Kohtla-Järve ja Kirikumäe terviserajad. Sihtasutus toetas Järvakandi, Lähte ja Kohila terviseradade kunstlumekahurite ostu ning Kõrvemaa terviseradade uue pumpla rajamist.
2024. aastal valmisid uued olme- ja teenindushooned Kadrina, Keila, Palivere ja Paluküla terviseradadel, lisaks pandi nurgakivi Hiiumaa, Tähtvere ja Äkkeküla teenindushoonete ehitusele, mis valmivad 2025 aastal. Terviseradade võrgustikuga liitusid 2024. aastal Kangru, Klooga, Kohtla-Järve ja Vaela terviserajad ning valmis Karulaugu terviseraja uus rajaosa koos valgustusega.
2025 aasta aprillikuus täitub Eesti Terviseradadel 20 aastat tegutsemise algusest. Alates asutamisest on Eesti Terviserajad oma kolme asutaja (Merko, Swedbank, Enefit) abil investeerinud terviseradade arendamisse 6,5 miljonit eurot ning koguinvesteering tervisespordi võimaluste loomisesse ulatub 65 miljoni euroni, hõlmates lisaks SA Eesti Terviserajad vahenditele ka riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringuid ning Euroopa Liidult saadud toetusi.
15.01.2025
Üles