Instagram ikoon Facebook ikoon
Terviserajad logo
Illustration
Uudised

Rattaga ümber Tallinna!

Rattaga pealinnas liikumise võimalused ja võimalikkus on viimastel nädalatel pälvinud meedia ja ka linnaelanike tähelepanu. Pole kahtlustki, et rattateede ja muu tervisevõrgustik Tallinnas vajab ka edaspidi koostöös liiklejatega läbimõeldud arendamist, kuid kriitika kõrval tasub tähele panna ka õnnestunud ettevõtmisi.


Tallinna Strateegiakeskuse poolt läbi viidud loenduse kohaselt on seitsme aastaga ratturite arv kasvanud neli korda, mis omakorda on loonud vajaduse uute rattateede järele. Kui n-ö eraldiseisvaid kergliiklusteid on Tallinna linnaosades rajatud enam kui kümme aastat, siis viimase paari jooksul on Eesti Terviseradade ja Tallinna linna koostöös valminud mitmeid linnosasid ja terviseradu ühendavaid kergliiklusteede lõike ja läbipääsutunneleid.

Tihedam koostöö Tallinna linnaga terviseradade arendamisel algas Eesti Terviseradade sihtasutuse asutamisel 16 aastat tagasi, kui tekkis soov tagada aastaringne liikumisvõimalus hooldatud ja valgustatud radadel Pirital ja Nõmmel ning tuua talvel radadele suusatamiseks vajalik kunstlumi. Toona hakkas idanema ka mõte, et üle linna võiksid olla liikumiseks-sportimiseks mõeldud kodulähedased terviserajad, mis oleksid omavahel kergliiklusteedega ühendatud – ehk tekiks suur Tallinna ring. Nüüdseks on suur Tallinna ringi plaan realiseerumas. Juba novembris saab turvaliselt rattaga lennujaamast läbi uute tunnelite
Liiva raudteejaamas ja Männiku teelt Nõmmele ja edasi Õismäele sõita ning pärast Sadama ja Torupilli piirkonda ühendavate lõikude valmimist saab pealinnale pea 30 km pikkusel kergliiklusteel ringi peale teha. See omakorda tähendab, et ühest piirkonnast teise sõitmiseks ei ole vaja tingimata liikuda läbi südalinna ja ületada ülekoormatud ristmikke.

Tehtud investeeringute kaudu on Tallinn panustanud lisaks parematele liikumisvõimalustele
rattal või jalgsi pealinlaste heasse tervisesse ning loodetavasti hoiab linn seda kurssi ka edaspidi. Statistika kohaselt on kahjuks pooled Eesti inimestest kas ülekaalulised või rasvunud, seega on kodulähedaste tasuta liikumisvõimaluste loomine rahva tervise seisukohalt väga oluline. Juba tunnike liikumist päevas aitab kehakaalu tõusu kontrolli all hoida, alandab südame-veresoonkonna haiguste ja mitmete teiste tervisemurede riski. Mida mugavam on inimesel liikuma-sportima minna, seda tõenäolisemalt ta seda teeb.

Praeguseks on Tallinnas kokku kuus terviserada – nende seas juba aastaid liikujaid rõõmustanud Nõmme-Harku, Pirita, Järve ja Merimetsa ning värskemalt rajatud Pae pargi ja Õismäe raba terviserada. Peagi algab ka Sütiste terviseraja ehitus. Kokku on Tallinnas pea 40 km terviseradasid, kus kokku käiakse aastas ligi 2 miljonil korral. Kindlasti vajab ka märkimist, et tänavune lumerohke talv tõi pealinna terviseradadele vähemalt 400 000 suusakorda. See näitab, et inimesed on terviserajad hästi omaks võtnud ning on tekkinud vajadus ka olemasolevaid radu renoveerida ning nüüdisajastada. Nii oleme katnud mitmed jooksurajad sõelmete või multšiga, radade algusse rajanud jõulinnakud ning tiheda rattaliiklusega radade äärde oleme üles seadnud rattaremondipunktid. Mõne aja pärast algab Nõmme spordikeskuse 5-kilomeetrise suusa- ja jooksuringi renoveerimine, mille tulemusena tehakse rada mugavamaks, ohutumaks ja paigaldatakse alumisele ringile kunstlume tootmiseks veetrassid. Kunstlumesüsteemi rajamine otse rajale ning üldine raja renoveerimine on plaanis ka Pirital.

Terviseteadlikkuse trendi ja rattaga liikumise populaarsuse kasvu arvesse võttes peab Tallinn edaspidigi tegelema nii jalakäijatele kui ka ratturitele mõeldud liikumisradade arendamisega. Loodetavasti õnnestub seda teha jätkuvalt heas koostöös kõigi osapoolte vahel.

Alo Lõoke, Eesti Terviserajad SA juhataja

Nõmme Sõnumid (8. oktoober)

Teised uudised