Valgustatud rada
Avatud suusaradu
Ilm
Lumikate
Suusaraja pikkused: 4 km, 5 km, 7,5 km, valgustatud 3 km. Valgustus 06.00-22.00
Pesemisvõimalused saunaga: Keila Tervisekeskuses, Paldiski mnt. 17
Keila Tervisekeskuses on kohvik, ujula lastebasseini- ja liutoruga, jõusaal, rühmatreeningud, solaarium, infrapunasaun . Võimalus on broneerida aeg privaatsauna, kokku saab leppida aja massöörile. Täpsem info 6 737 637, tervisekeskus(ät)keilasport.ee.
Keila terviserajad asuvad Keila linna territooriumil, linna edelaosas ca 72 hektari suurusel paesel ja männimetsaga kaetud alal. Juba 1990ndatel aastatel peale Tankipolgu lahkumist hakati seal välja arendama suusaradasid. Hoogsam terviseradade areng sai alguse 2007ndal aastal, kui saadi rahastus läbi Norra ja EMP finantsmehhanismide. Keila suusarajad on mõnusate tõusudega ja huvitava profiiliga rada, mis pole ka liialt ülerahvastatud.
Lisaks paikneb tervisersdadel 18 korviga discgolfirada, laste mängupark, algab matkarada. Terviseradadel ja selle ümruses on huvitavad maastikud rattasõiduks.
Kuidas olukord on rajal täna teisipäeval. Rajad head nagu ikka Keilas?
Rajameister: Rada täna hommikul hooldatud. Nautige 🙂
Superluks! Suured tänud matkaraja eest – julgen soovitada! Esimesed mõnisada meetrit pole klassikajälge sees ning uisu tingimused on ka kitsad (kuid siiski sõidetav!) kuni SOS lastekülani, peale seda on juba superluks kuni ühineb 7.5km rajaga. Kui võtta vana 7.5km raja paun ja see matkarada sisse saab ~10km pikkuse ringi kokku.
Kiidan meistrit!
Rajameister: Täna öösel rada üle tõmmatud. Nautige 🙂
Nautisime
Uus 7,5km rada täielik lemmik!
Rajameister: Rada peale lund värskel sisse aetud kōikjale kl+vaba. Kui lund ei luba hommikuks siis öösel jälle. Nautige 🙂
Rajameister: Rada peale lund väskelt sisse aetud kl+ vaba, kui lund ei tule siis öösel jälle. Nautige 🙂
Käisin esimest korda Keilas, ning rajad on tõesti head, väga meeldiv oli ka näha laskumistel seda millest eelmistes kommentaarides räägiti, ehk et laskumistel on klassika jälg laiemaks tehtud.
Üks soovitus või soov siiski oleks, et tähistus oleks selgem – tahtsin sõita 7,5km ringi aga tuli hoopis 5km, midagi jäi kuskilt vahele. Segaseks läks peale suure ja kurviga laskumist – kas sealt peaks keerama paremale, või minema vasakule läbi metsa? Värskel lumel tulid seal paremalt poolt vastu uisu jäljed, edasi jõudsin sinna kus künka otsast lähevad alla 6 rada, 7,5km sildi järgi sealt alla minnes sai ületada 2 silda, ning teise silla alt läks läbi rada, kuhu ise kuidagi ei jõudnud, st. pikimal rajal peaks selle silla alt ka läbi sõitma vist? Igatahes.. mingi error on kuskil, rada on enamasti väga hästi tähistatud, aga kuna erinevaid ristumisi on tihedalt, siis on kohati segane. Võib-olla peaks mõne suuna silt olema teises kohas, ja võib-olla mõni silt peaks näitama näiteks otse suunda hoopis “üles”, mitte ainult vasakule-paremale. Tasuks ehk rada läbi sõita ja unustada ära pähe välja kujunenud kaart ja mõelda, kas kõik ristumised on esimest korda rajal olevale inimesele selged.
Peale seda pikka kurtmist tahan siiski öelda, et rada on enamasti hästi tähistatud, kindlasti paremini kui Trummi rajad Nõmmel, kus pole üldse võimalik aru saada algajal, kus need teoreetilised 1km ja 2km ringid asuvad, mille tähistus on väga puudulik võrreldes Keila radadega.
Tere! Kui tulete suurest laskumisest alla on otse ees märk tagasikeeramisega, ehk keerategi uuesti välja ca 170 kraadi lamedale tōusule .Ps seal oli ka ennem uus silt noolega, aga keegi murdis 3x järjest selle ära. ( Teie läksite lihtsalt vasakule mis on vastas suund, kui vaatate korraks selja taha siis on sildid näha 🙂 silte on pandud palju puude tüvede külge nipukatega, kuna uued ühe postiga tähistused murti massiliselt sügisel) Edu!
Suusarajad on Keilas väga ägedad ja tasemel. Natuke teeb muret see suurima mäe laskumine ja sellele järgnev järsk paremkurv. Seal võtab juba praeguste ilmadega 37km/h sisse ja kohas, kus on vaja aktiivselt keerama hakata oli hoog veel 30km/h. Suusajälg seal seda kurvi kaasa ei tee ja ilmselt ei ole ka võimalik. Igal juhul peab seal ise osavalt suusalohaga suunda korrigeerima. See ei ole kindlasti mitte igaühele oskustekohane. Ise saan ma seal hooldatud rajaga ja valges enamasti hakkama. Pimedas ja kui rada on konarlikum, siis võtab kurvis suusa aegajalt kinni ja on 50/50, kas võtan välja või läheb otse sellest sillaga mäest hooga üles hoopis. Juba praegu hea lumega on kuuldusi murtud käeluust ja kahtlaseid vereloike on ka rajal. Veidi hirmuga ootan seda kevadisemat jäisemat aega, kus laskumise hoog läheb veel suuremaks ja all kurvi ala veel konarlikumaks ja kõvemaks. Head ideed mul ei ole. Minimaalselt saaks ilmselt sildiga hoiatada ohtliku laskumise eest ja ise hoian sealt kevadel kindlasti eemale. Äkki annab seal ikkagi ka kuidagi rada ja kurvi laugemaks disainida?
Minu arust väga hea laskumine ja kaugelt mitte nii tehniline kui võib tunduda. Enne pööret jäljest välja ja natuke astuda. Kui ei oskused ei luba kurvi välja võtta, siis pole võib-olla mõtet ka mäe otsa ronida.
Oleme teadlikud, et igaüks seda kurvi välja ei vōta, selleks ongi vōimalik poole mäepealt keerata laskumisele, et kiirus ei läheks suureks. Samas on see täitsa tavaline vōistlusraja laskumine, näiteks Tehvandi, Mammaste radadel on palju tehnilisemaid ja ohtlikumaid laskumisi. Sportlased kes käivad vōistlustel, maratonidel peab olema koht ka keeramisega laskumist harjutada. Täna tekitasin natuke lumega viraazi, aga suvel proovime muldkehast teha.
Mulle see laskumine meeldib sellisena nagu ta on – keerulisi ja kiireid laskumisi on vaja ka kuskil harjutada. Ise sõidan alati sealt, väga mõnus on. Kõrvemaa 19km ringil on minuarust paar laskumist mis on ohtlikumad jäise ilma puhul. Tõsi küll – uhhuudele kes enne mõõtmist lõikama hakkavad, võiks mingi hoiatava märgi sinna panna.
Väga õige,olen ise sõitnud kaks korda seda mäge ja rohkem ei lähe.Pika mehena on ka pikk klassika suusk ja see ei mahu nii väikese raadiusega paremkurvis jälge!
Keilas on see aasta radadega korralik kvaliteedi hüpe toimunud. Puhas rõõm, au ja kiitus. Võib olla saab nii veel kunagi ka 7 km ringile valgustuse.