Eesti Terviserajad SA, PPA, Maanteeamet ja Cycling Tartu kutsuvad Tartus üles rattasõidul ja rulluisutamisel kiivrit kandma

 

Eesti Terviserajad kutsuvad inimesi rohkem liikuma ning rattureid ja rulluisutajaid seejuures kiivrit kandma. Mais ja juunis korraldatakse erinevatel terviseradadel aktsioone, kus muuhulgas jagatakse välja ka kingituseks kiivreid. 2018. aastal alanud aktsioonidega oleme radadel välja jagamas 300 kiivrit.

 

“Soovime ratturitele ja rulluisutajatele ohutut liiklemist, et vältida kukkumisest saadud raskeid vigastusi. Kiiver võib päästa rasketest peavigastustest ja peaks olema rattasõidu või rulluisutamise loomulik osa. Kiivrite kandmine peaks olema oluliselt populaarsem, kui igapäevases tänavapildis näha,” ütles Eesti Terviserajad SA juhataja Alo Lõoke.

 

Tänavu on juhtunud jalgratturitega 47 liiklusõnnetust, neis on hukkunud 1 ja vigastada saanud 47 ratturit.

 

Tartu patrulltalituse juht Alvar Pähkel ütles, et jalgratturite ohutus sõltub suuresti liiklejate teadlikkusest ja oskusest üksteisega arvestada. “Sama oluline nagu see, et kaasliikleja ratturit märkab, on ka jalgrattaga sõitja enda turvalisus ning ohutusreeglite tundmine;“ rääkis ta.

 

„Vältimaks liiklusõnnetusi ratturi ja autojuhi vahel, tuleks kõigil kaherattaliste juhtidel oma teadmisi ning oskusi hooaja algul värskendada. Esmalt enne sõitu kontrollida, kas jalgratta pidurid ja signaalkell on endiselt töökorras ja toimivad. Et ratas kaasliiklejate jaoks nähtav oleks, peab sel ees olema valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Sõites pimedal ajal või halva nähtavuse tingimustes peavad rattal paiknevad esi- ja tagatuli olema sisse lülitatud. Et ka ise märkamatuks mitte jääda, on mõistlik ise samuti sõites kanda ohutusvesti või helkurmaterjaliga varustatud erksavärvilist riietust,“ selgitab Pähkel.

 

Ta nendib, et kuigi katsekiiver on seaduse järgi kohustuslik vaid alaealistele, võiks iga jalgrattal liikleja olenemata vanusest seda ohutusvahendit kanda. „Kui autoga sõitjaid kaitsevad turvapadjad, turvavöö ning teinekord ka sõiduki metalne konstruktsioon, siis ratturi suurem turvalisus sõltub pimedamal ajal peaasjalikult tema nähtavusest ning avariisse sattudes ka rattakiivri olemasolust,“ selgitas patrulltalituse juht.

 

“Aktsioonid toimuvad radadel täiesti juhuslikult, et kohtuksime just nendega, kes päriselt kiivrit ei kanna ja ehk on järgmisel sõidul meie kingitud kiiver peas”, lisas Eesti Terviserajad SA juhataja Alo Lõoke. 2018. aastal toimusid aktsioonid Tallinnas, Pärnus, Otepääl, Narvas, Hiiumaal, Saaremaal ja Võrus.

 

Tänasel Tartu linna aktsioonil osalesid: Eesti Terviserajad SA juhataja Alo Lõoke, Maanteeameti ekspert Reesi Efert, PPA Tartu politseijaoskonna piirkonnavanem Siim Linnard, noorsoopolitseinik Andra Pukk, piirkonnapolitseinik Arno Kits, SA Tartu Tähtvere Puhkepark haldusjuht Marti Viilu. Jalgrattureid esindavad: Cycling Tartu spordidirektor Rene Mandri, Cycling Tartu esinumber Norman Vahtra, kes valmistub hetkel Euroopa Mängudeks ning teised Cycling Tartu ratturid.

 

SA Eesti Terviserajad on asutatud 2005. aastal Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia AS-ide poolt. Eesmärgiks on kindlustada enamikule Eestimaa elanikkonnast terviseradade võrgustiku kättesaadavus aastaringseks ja tasuta liikumisharrastuseks. Hetkel on Eestis üle 100 terviseraja ja 72 siseterviserada.

Ekspertide videod kiivri kandmise vajalikkusest ja igapäevasest kokkupuutest kiivri kasutamisega: https://terviserajad.ee/videos/ohutus/.

 

Alo Lõoke

juhataja

SA Eesti Terviserajad

alolooke@gmail.com

+372 525 3801